Kariibi mere piraadid

Kui kirjeldada järgmiste päevade tegevusi, siis kirjapildis tunduvad need üsna üksluised Hommikusöök hotellis, seejärel paadisõit erinevate saarekeste randadele, kus igal pool veidi ujume ja päevitame ning õhtul jälle sööme (ja olles õppinud esimese õhtu kogemustest, varume juba varakult alkoholi). Samas ei ole võimalik randasid sõnadega kirjeldada. Võib vaid öelda, et need on seninähtuist kauneimad (ja meie kogemus ei piirdu vaid Pirita ja Stroomiga). Valge liiv, türkiissinine meri ja palmid… ning see kõik ilma häiriva rahvamassita.

Et randadesse pääseb ainult paadiga, mis ei ole kohalikus mõistes just odavaim transpordivahend, ei kannata ükski rand ülerahvastatuse all. Samas on mitmes rannas siiski piisavalt kohalikke nännimüüjaid, kellega aega-ajalt vestlust arendada (mõni pursib isegi veidi inglise keelt). Palju lõbu valmistab rannalistele üks müügimees, kes kaupleb kummist ujumismadratsite jms-ga. Et klientidele võimalikult laia kaubavalikut pakkuda, on mees selga võtnud väiksema maja suuruse kuhja erinevaid kaupu. Ise ta selle koorma alt eriti välja ei paista, seega liigub mööda randa vaid taaruv virn madratseid, mis on päris koomiline vaatepilt. Ristime tegelase madratsimeheks

Kariibi mere vesi on nii soe, et sisse minnes ei tunne keha mingit temperatuurimuutust. Kui ühel päeval rannas olles päike pilve taha kaob, läheme vette sooja. Meie üksmeelne žhürii annab randade edetabelis esikoha Cayo Sombrerole, mis on saarekestest suurim ja kõige populaarsem. Seal on lisaks kõigele muule ka palju eriti ilusaid teokarpe, seega minusuguse teokarbifänni tõeline unelm. Olen tõsises vaimustuses, sest selliseid karpe nagu siin rannalt leian, olen näinud vaid suveniiripoes.

Kindlasti on väärt külastamist ka Boca Seca, mis on väga pisike ja täiesti privaatne, suurem ja rahvarohkem Varadero, samuti Peraza. Ja huvitav saar, mis ei olegi nagu saar vaid pigem põõsad vees. Et saarele maabuda ei ole võimalik, siis tuleb paadist otse vette hüpata, seetõttu on saare nimi Piscina (ujula) Los Juanes. “Ujulas” on kristallselge vesi ja üldist elevust tekitab mingi koletult suur kala, mida mul kahjuks (või õnneks) näha ei õnnestu.